Konaba Fundu Mina-rai

Konaba Fundu Mina-rai

BCTL dev@goweb.pt
O Banco Central de Timor-Leste tem por objectivo principal alcançar e manter a estabilidade interna dos preços. • Banco Central de Timor-Leste • O Banco Central de Timor-Leste tem por objectivo principal alcançar e manter a estabilidade interna dos preços.

KONA-BA FUNDU MINA-RAI

Konstituisaun Timor-Leste hatuur katak rekursu sira tenke uza ho justu no ekuitativu, tuir interese no kondisaun nasionál sira, no atu aproveita rekursu naturál sira ezije estabelesimentu rezerva finanseira obrigatóriu sira. Nune’e, Fundu Petrolíferu Timor-Leste kria hosi promulgasaun Lei Fundu Petrolíferu No. 9/2005, ne’ebé promulga iha Agostu 2005. Lei ne’e nia objetivu atu Fundu Petrolíferu kontribui ba jestaun ne’ebé di’ak ba rekursu petrolíferu ba benefísiu jerasaun atuál no aban-bainrua nian. Fundu Petrolíferu nu’udar instrumentu ida ne’ebé kontribui ba polítika fiskál ne’ebé di’ak ne’ebé konsidera ho adekuadu no tetu interese ba tempu naruk sidadaun Timor-Leste nian. Fundu Petrolíferu integra ho koerente iha Orsamentu Estadu no reprezenta dezenvolvimentu finansas públikas. Fundu Petrolíferu tenke jere ho prudénsia no funsiona ho nakloke no transparente, tuir nia enkuadramentu konstitusionál no legál.

Reseita Fundu Petrolíferu

Reseita Fundu Petrolíferu inklui rendimentu husi kualkér esplorasaun petróleu no atividade sira ne’ebé iha relasaun ho esplorasaun petróleu . Governasaun di'ak iha jestaun investimentu laiha sentidu se fundu sira la depozita iha konta bankária. Tanba ne’e, Banku Sentrál kria konta bankária espesiál ida iha Banku Rezerva Federál Nova Iorke nian hodi simu reseita hotu-hotu kona-ba petróleu no relasiona ho petróleu. Tuir lei, obrigasaun sira ba Estadu (royalties, impostu sira) la konsidera hanesan selu ona exetu pagamentu ne'e depozita iha konta ida-ne'e.

Prosesu operasaun projetu no rekolla reseita aprezenta iha Gráfiku 1, iha ne’ebé Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais (ANPM) no Ministériu Petróleu responsavel atu tau matan no regula operasaun projetu ba kompañia petrolífera internasionál sira. ANPM no Autoridade Tributária Timor-Leste garante katak regalias no impostu sira selu ho apropriadu no oportunu ba konta Fundu Petrolíferu ne’ebé dezignadu iha Banku Rezerva Federál Nova Iorke.



Grafiku 1: Enkuadramentu Rekollimentu Reseit





Objetivu Investimentu, RSE, no Transferénsia sira

Fundu Petrolíferu nia Objetivu Investimentu mak atu investe Fundu Petrolíferu nia patrimóniu atu nune’e, ho probabilidade razoavel ba longu prazu, Fundu ne’e bele fornese transferénsia ba governu iha nivel sustentável (Rendimentu Sustentável Estimadu/RSE), hodi mantein nafatin valór real ba longu prazu husi patrimóniu sira. Objetivu investimentu implísitu maka atu hetan retornu reál 3%. Ida-ne'e aliña polítika investimentu ho polítika fiskál, hanesan reflete iha regra RSE.

Atu kontrola gastu ne'ebé maka'as liu iha ekonomia ki'ik, 3% RSE maka sasukat ida ba levantamentu sustentável ba tempu naruk. Fundu Petrolíferu iha de’it objetivu finanseiru, enkuantu dezenvolvimentu ekonómiku asegura hosi Orsamentu Estadu. Transferénsia husi Fundu Petrolíferu ba Orsamentu Estadu tenke hetan aprovasaun husi parlamentu, no transferénsia iha tinan ida labele liu RSE. Governu bele, maski nune'e, transfere liu fali RSE, sujeitu ba salvaguarda adisionál sira. Transferénsia husi Fundu Petrolíferu permite de’it atu fó kréditu ba Konta Orsamentu Estadu no atu selu taxa administrativa ba Banku Sentrál. Esepsionalmente, reembolsu sira ba impostu sira ne'ebé selu liu maka permite. Estrutura transferénsia nian hatudu iha Gráfiku 2 no 3.



Grafiku 2: Enkuadramentu ESI



Grafiku 3: Enkuadramentu transferénsia osan




Enkuadramentu Governasaun

Jestaun Fundu ne'e liu husi prosesu halo desizaun husi entidade-relevante oioin atu hametin jestaun móos ho verifikasaun no balansu sira. Lei ne'e hari estrutura ne'ebé hatudu iha Grafiku 4.

Grafiku 4: Enkuadramentu Governasaun




Hanesan bele haree hosi tabela, autoridade aas liu mak Parlamentu, ne’ebé determina estrutura governasaun no define alokasaun patrimóniu estratéjiku iha lejislasaun Fundu Petrolíferu. Governu, ne’ebé reprezenta hosi Ministeriu Finansas, responsavel ba jestaun jerál no estratéjia investimentu Fundu Petrolíferu nian. Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) hanesan jestór operasionál ne’ebé responsável ba jestaun operasionál Fundu Petrolíferu nian, implementa polítika investimentu ne’ebé determina hosi Ministeriu Finansas. Ho nune’e, Banku Sentrál garante katak jestaun Fundu Petrolíferu kumpre enkuadramentu legál.

Konsellu Konsultivu fó konsellu no fiskalizasaun ba Parlamentu kona-ba asuntu sira ne’ebé iha relasaun ho Fundu Petrolíferu. Konsellu Konsultivu ba Investimentu maka responsavel atu dezenvolve referénsia dezempeñu nian ba Ministeriu Finansas no fó konsellu ba nia kona-ba polítika investimentu no jestaun Fundu nian.

Enkuadramentu governasaun prevee divizaun funsaun sira ne ebé klaru hodi garante governasaun di ak, envolvimentu parte interesada sira, no jestaun prudente no transparente ba Fundu, ba benefísiu jerasaun atuál no aban-bainrua nian. Estrutura governasaun dezeña atu prevene parte interesada ida de'it atu iha kontrolu ba prosesu foti desizaun ka jestaun.

Investimentu sira

Lei ne’e atribui responsabilidade Banku Sentrál ba jestaun operasionál Fundu nian, tuir akordu jestaun formál ho Ministeriu Finansas. Akordu Jestaun ida entre BPA (predesesór Banku Sentrál Timor-Leste nian) no Ministru Finansas asina ona iha tinan 2005, ho atualizasaun oioin tuir mai.

Atu kualifika hanesan investimentu ida ne'ebé elejivel, investimentu ida tenke emitidu ka lokaliza iha rai-li'ur iha jurisdisaun ida ne'ebé rekoñesidu internasionalmente. Universu investimentu inisiál ne'ebé prevee hosi lei maka 90% títulu sira ho funan fixu ho kualidade aas ne'ebé denomina iha dolar amerikanu (USD) ba tinan 5 dahuluk, hosi 2005 to'o 2010. Iha provizaun ida atu investe to'o 10% iha instrumentu líkidu sira seluk ne'ebé negosia iha merkadu sira ne'ebé reguladu ho di'ak.

Banku Sentrál hahú operasaun sira Fundu Petrolíferu nian iha fulan Agostu 2005, hafoin transferénsia saldu inisiál ida hamutuk dolar amerikanu millaun 205 hosi Governu. To'o Juñu 2009, Fundu tomak jere internamente hosi Banku Sentrál, tuir mandatu pasivu hosi Tezouru Estadus Unidus nian.

Iha Juñu 2009, akontese diversifikasaun dahuluk Fundu nian, nomeia Bank of International Settlement (BIS) hanesan jestór esternu dahuluk Fundu nian, hodi jere 20% hosi Fundu nian iha obrigasaun soberanu internasionál sira. Mandatu ne'e tuir mai hetan reestruturasaun hodi foka ba obrigasaun sira Tezouru Estadus Unidus nian ho vensimentu tinan 5 to'o 10, no medida alokasaun nian hetan redusaun ba 10% hosi valór Fundu nian. Ida-ne'e permite diversifikasaun ba mandatu ekuidade merkadu dezenvolvidu globál ida hahú iha Outubru 2010, ho Schroder Investment Management Limited hanesan jestór ekuidade dahuluk Fundu nian. Mandatu ne’e inisialmente reprezenta 4% (agora daudaun 5%) hosi Fundu.

Ida-ne'e fornese virtualmente diversifikasaun hanesan ne'ebé permite hosi Lei Fundu Petrolíferu nian durante tinan lima dahuluk Fundu nian ezisténsia nian. Konsekuentemente, lei ne’e hetan alterasaun hosi Lei No. 12/2011 iha Setembru 2011. Lei ne’ebé hetan alterasaun ezije katak la menus hosi 50% hosi Fundu ne’e tenke investe iha instrumentu rendimentu fixu, bele investe to’o 50% iha ekuidade sira ne’ebé listadu, no to’o 5% bele investe iha investimentu sira seluk ne’ebé elijivel. Tuir mudansa, espozisaun ekuidade aumenta gradualmente iha períodu fulan 18 nia laran, ho espozisaun ekuidade totál 40% ne'ebé atinji iha Juñu 2014. Hanesan parte ida hosi diversifikasaun, jestór fundu ekuidade esternu oioin maka hili atu jere mandatu sira ne'ebé aprova ona. Diversifikasaun liután ba Obrigasaun Soberanu Globál sira hosi Merkadu Dezenvolvidu sira, eis-EUA, akontese ho selesaun hosi jestór obrigasaun soberanu globál rua.

  

Investimentu sira iha Merkadu Finanseiru

Fundu nia Investimentu sira iha Merkadu Finanseiru investe iha ativu finanseiru sira iha rai liur—i.e., títulu sira ho rendimentu fiksu, asaun sira ne'ebé negosia iha públiku, no investimentu sira seluk ne'ebé elejivel—ne'ebé prienxe kritériu sira hosi Lei Fundu Petrolíferu nian.

Atu hatán ba dekumulasaun antisipada hosi Fundu Petrolíferu, Investimentu sira iha Merkadu Finanseiru fahe ba karteira distintu rua: Karteira Likideza no Karteira Kresimentu. Segmentasaun ida-ne'e implementa iha Abril 2021, ho referénsia Karteira Likideza nian ne'ebé atualiza iha Abril 2024.




Karteira Likideza

Karteira Likideza dezeña atu hatán ba ezijénsia levantamentu Fundu Petrolíferu nian. Tinan-tinan, iha trimestre dahuluk, Ministériu Finansas aprezenta projesaun levantamentu no determina dimensaun Karteira Likideza nian. Portofoliu ida ne’e foka liu ba investimentu prazu badak ho orizonte tinan 0 to’o 3, primeiru atu apoia nesesidade finansiamentu orsamentu Estadu nian.

Karteira Kresimentu

Karteira Kresimentu nian kompostu hosi valór residuál hosi Investimentu sira iha Merkadu Finanseiru hafoin aloka fundu sira ba Karteira Likideza nian. Ida-ne'e investe liuliu iha obrigasaun no asaun sira ba tempu naruk hodi promove apresiasaun kapitál. Rebalansu akontese tinan-tinan iha trimestre dahuluk, ho fundu sira ne'ebé restu investe filafali hodi optimiza kreximentu ba tempu naruk.

  

Mandatu no detallu referénsia sira aprezenta iha tabela tuirmai, no mós iha Relatóriu Trimestrál sira ne'ebé publika iha website ida-ne'e.



Atu garante transparénsia, lei ezije Banku Sentrál atu submete Relatóriu Trimestral sira kona-ba Fundu Petrolíferu nia dezempeñu ba Ministeriu Finansas, ho relatóriu sira ne’ebé publika iha loron 40 nia laran hafoin trimestre ida-idak remata. Kópia husi relatóriu hotu-hotu disponivel iha website ida-ne'e. Fundu Petrolíferu nia Relatóriu Anuál sira kontein deskrisaun kompletu liu kona-ba Fundu nia atividade sira, no nia deklarasaun finanseira auditada, ne ebé publika hosi Ministériu Finansas, disponivel iha Ministériu Finansas no Banku Sentrál. Pergunta sira kona-ba BCTL nia papél hodi jere Fundu Petrolíferu tenke haruka ba info@bancocentral.tl.

Back on top